V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
läinud kohtu-kirjutajate kapist narride paavsti jaoks otsima papist tiaarat ja kentsakat
kirikukuube. Quasimodo laskis end riietada kulmu kortsutamata ja teatud kõrgi kuulekusega.
Siis pandi ta istuma kirjule kanderaamile. Kaksteistkümmend narrivennastu liiget tõstsid ta
oma õlgadele. Mingi kibe ja ülbe heameel levis üle kükloobi sünge näo, kui ta oma
vormitute jalgade all nägi kõiki neid ilusate, sirgete ja hästivormitud inimlaste päid. Kisategev
kaltskaabakate rongkäik alustas oma teekonda nagu tavaliselt Palee sisemistest
käikudest, et siis minna välja tänavale.
VI. ESMERALDA
Me oleme rõõmsad oma lugejaile teatades, et kogu selle sündmuse kestel ei lasknud
Gringoire ennast ega oma tükki eksitada. Temast õhutatult olid näitlejad komöödiat
vahetpidamata edasi võristanud ja ta ise oli kogu aeg neid kuulanud. Ta oli mürgli kohta
teatud seisukoha võtnud ja oli otsustanud oma asja lõpuni viia, kindlasti lootes, et rahva