"kisarikas" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sind. -- Noh, mu Gabrielle, kõvemini, kõvemini! -- Hei, mis teie, kaks varblast, seal üleval teete? Ma ei kuule teilt hääleraasugi. -- Mis nood vask-nokad seal teevad, tahavad haigutada selle asemel, et laulda? Tehke aga tööd! Täna on maarjapäev. Nii tore ilm, ka kellad peavad toredasti lööma. -- Vaene Guillaume! Sa, mu paksuke, lõõtsutad päriselt!» Ta õhutas innukalt kelli takka ja need hüplesid kuue-kesi võidu, raputasid oma läikivaid laudjaid, nagu hispaania hobueeslite kisarikas voor, mida ajaja kord siit, kord sealt oma astlaga torgib. Kui ta pilk tungis läbi pilude laiadest kivitahvlitest kilpide vahel, mis kellatorni püstloodis seina teatud kõrgusel katab, nägi ta äkki platsil kentsakalt riietatud noort tütarlast, kes seisma jäi, vaiba maha laotas, kuhu kits asus, ja vaatajate rühma sõõris nende ümber. See pilt andis ta mõtetele sedamaid teise suuna ja jahutas ta muusikaentusiasmi, nagu tuulepuhang sulavaigu hanguma paneb