Mina arvan, et sellepärast ei julge teisele midagi öelda, kardetakse teise inimese poolt midagi vastu ütlevat ja ega pole siis kellegile muljet ka avaldada, kui lahe olen vms. Kiusamistel kasutatakse tihtipeale füüsilist ja vaimset vägivalda. Väiksematel võetakse asju ära ja lõhutakse need. Kiusamiste tagajärjed on enesetapud. Vähesed julgevad hakata vastu kiusajatele ja mitte neist välja teha, kuid selliseid inimesi on vähe ja paljud näevad kergemat pääsemisest kisamisest teha enesetapp. Kiusajad ise mõistavad seda alles siis, et nad on kedagi kiusand ja teisele saanud väga haiget teha kas füüsiliselt või vaimselt, kui neid end kiusatakse samamoodi või teine inimene on juba enesetapu teinud siis tullakse alles mõistusele ning mõeldake, et kas see oli nüüd vajalik teist inimest kiusata.
Maikist pol- tundi järjest, lihtsalt ei võinud alla anda. Tavaliselt oli see nud talle mingit tuge. Teda polnud tihtipeale üldse kõdus ja Heike ema, kes üdantlõhestavat nuttu enam kuulata ei Heike ei teadnud, mida mees tegi või kus ta viibis. Kui Maik suutnud ja lapselapsele appi tõttas. millalgi ootamatult koju tuli, oli ta enamasti paha tujus ja rea- Kuid ka vanaema, Heike ema, polnud Melanie kisamisest geeris Melanie nutule veelgi tigedamalt kui ema. Nii mõnigi kuigi vaimustatud. Enamasti pani ta Melanie tema ripptooli, kord lõi ta last ning ähvardas ka Heiket. andis talle mõned mänguasjad kätte ning oli rõõmus, kui Melanie lõpuks vait jäi. Melanie koges juba esimesel eluaastal, et teda ei armas-
annaabi.ee 
