Räägiti, et naine on ühiskonnale kahjulik tehes süütutele inimesele halba. Samuti ka seda, et keegi võiks ta tappa ja tema rahaga inimestele head teha. Ühesõnaga mõtiskleti selle üle, kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Nii mõeldes, võib öelda, et see mõrv oli ühiskonnale isegi kasuks. Mõrv mõrvaks, kuid ma arvan, et sellegi poolest oli see vägagi mõtlematu tegu. Ta oleks pidand seda kauem ette planeerima. See, et ta tormas uksest sisse ning lõi kirvepeaga talle pähe, ei olnud hea idee. Ta ei mõelnud sellele, et iga hetk võiks keegi uksest sisse astuda ning seda näha, mis paraku juhtuski. Lizaveta sattus peale ja Roskolnikov tappis temagi, kes ei olnud milleski süüdi. Sellesuhtes on see mõistmatu, et lähed üht tapma kuid lõpetad kahe inimese mõrvaga. Minu arust ei tohiks need asjad nii käia. Tapmine ei olnud parim moodus sellest. Ma saan aru, et ta ehmatas ning
Need ettevalmistused viivitavad ta kella 19:30-ni. Saabudes märkab ta, et pandimajapidaja all on tühi korter ja töölised värvivad seda. Ta ronib Aljona Ivanovna korteri ette ja helistab mitu korda kella enne, kui naine vastab. Peatükk 7 Kohe, kui uks avanes tormas Raskolnikov korterisse. Naine on hirmunud, mees annab talle pandi öeldes talle, et see on hõbedane suitsukarp. Akna juurde seda lahtipakkima minnes hiilib Raskolnikov naisele ligi ja lööb talle kirvepeaga pähe. Siis lööb ta uuesti ja uuesti tömbi otsaga. Väga ettevaatlikult asetab ta kirve surnukeha juurde ja hakkab ta taskust võtmeid otsima. Otsides võtmeid märkab ta, et Aljona Ivanovna kannab kahte risti, ühte küpressipuust ja teine vasest. Leiab võtmed ja väikse pungil nahast koti; ta võtab need. Toas otsides leiab ta mitmeid hübedast ja kullast asju, kuid ta kuuleb järsku samme ja väikest karjumise moodi häält. Ta avastab, et Lizaveta seisab