Nimetu
küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja
peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja
helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu
tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem.
Kolmas neoliitiline kultuur Läänemere ääres oli nöörkeraamika kultuut, mis
haaras enda alla suure osa Euroopa. Algselt nimetati seda ka sõjakirveste
kultuuriks, sest tehti ilusaid lihvitud kirvaid. Nimetatakse ka venekirveks.
Savinõusid kaunistati nöörivajutustega. Enne põletamist seoti nõule nöör
ümber ja siis põletati ära. Nõud olid nuud väiksemad ja lameda põhjaga.
Venekirve selja peal ja esiküljel on selge rant. Randil pole iseenesest
vajadust, kuid see võis olla olulise tähendusega nt selle kirve esimesed
valmistajad olid kokku puutunud pronkskirvestega (pronkskirveid valati
kahes vormis, nii et vahele jäi rant). Taheti ka häid kirveid teha ja arvati, et