Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest
oli ühendatud kordusjooksude ja sprindiga staadionirajal.
Selle kohta kirjutab Soome spordiprofessor Lauri Pihkla(Karikosk 1968: 276).
Lähikesed korduvad kiired jooksud küllalt pikkade pausidega või aeglane ühtlane jooks arendab
vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest
käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste
,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks.
3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus)
Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek
ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma
programmi muuta. Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab
jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega
annaabi.ee 
