Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis
pidamist. Lasteaedade puhul peeti oluliseks, et lasteaedadest käiksid läbi need eelkooli ealised
lapsed, kelle vanemad seda soovivad.
1926/1927 oli linna ülalpidamisel 5 lasteaeda ( 488 last). 10. Juuni 1925.a linnavolikogu
otsuse kohaselt olid lasteaiad ühised kasvatusasutused poeg- ja tütarlastele. Vastu võeti 3-7
aastaseid lapsi. Eesõigus oli vaestel lastel ja neil, kelle vanemad töötasid.
Eestikeelsetest lasteaedadest olid tasulised Linda Kiruski ja Kristliku Noorte Naisühingu
lasteaed. Töö lasteaedades tugines peamiselt Fröbeli meetodile Tallinna Linnavalitsusele
alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6
lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades,
mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus
ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa
annaabi.ee 
