INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
arstiteaduslikke käsiraamatuid mitte ainuüksi araabia maades vaid ka Läänes.
Leonardo da Vinci (1452-1519) lahkas rohkem kui 30 laipa ja jättis endast maha 13
köidet anatoomilisi jooniseid.
Progress inimese anatoomia ajaloos algab siiski alles XVI saj, mil kerkib esile
silmapaistev anatoomia reformaator Andreas Vesalius (1514-1564) Pärit oli mees
Brüsselist, anatoomiat õppis ta Pariisis, hiljem Itaalias, tegutsedes kirurgiaprofessorina
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse
raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked
eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade
2
anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile
arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu.
XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia