Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
Mis sa tahad teha ära, kirbud söövad keha ära; Mis sul viga viis siga; Mis vahti, suu lahti? Nii on
lood siinpool sood; Oh issanda rist, mul rinnus pist, mu süda ihkab viina vist; Oh taevas ja teivas ja
alumine aiaroigas! Põle näind, põle kuuld, põle vasta tuld (murd.); Sina ja mina, teise pere
seaküna; Süda paha, süüa ei taha (kõik, mis suhu paned, alla läheb)
5
· Kirumis-, sõimu-, ähvardus-, parastamisvormelite poeetilised arendused
Haista hiire uru, sealt saad targema aru! Paras, paras papile, kes käskis küla kapile! Pea lõuad,
kui jõuad (kui ei jõua, osta lõuarauad)! See su tapab, see su matab, see su kondid koristab (rusikat
näidates); Sure, konn, mis mul sust on!
· Mingite konkreetsete laulude või luuletuste paroodiad
Hapu hani plehku pani (< Minu valge hani täna plehku pani...); Mis sa nutad, lillekapsas, homme