Meditsiiniajaloo konspekt
1363. aastal ilmus aga ühe esimestest ülikoolis õppinud kirurgidest, Guy de
Chauliac'i (~1300-1368), Chirurgia magna, milles järgmised peatükid (milledest
saab lugeja ise aru, millega kirurgia toona eeskätt tegeles): 1) anatoomia; 2) paised; 3)
haavad; 4) haavandid; 5) luumurrud ja nihestused; 6) muud haigused; 7) ravimid.
Chauliac töötas välja venituste süsteemi luumurdude raviks, võitles sarlatanidest
songalõikajatega jne.
1423. a üritasid Inglismaal ühineda arstid ja kirugid ühte tsunfti, paraku
ebaõnnestunult. Õppinud arstide tungimine kirurgide jt (nt ämmaemandad)
mängumaale oli põhjustatud tendentsidest, mida võib nimetada mitte ainult arstikutse
vaid ka meditsiini professionaliseerumiseks. Meditsiin ja tervishoid hakkas omama
üha suuremat ühiskondlikku tähtsust (haiglad, sanitaaria jne) ning seetõttu tõusis
arstikutse prestiiz, sellega omakorda kaasnes majandusliku huvitatuse kasv ning
tekkis sisuliselt soov kutse tsunfti loomiseks.
annaabi.ee 
