Leo Kalmet
pankrotti, liitusid Draamastuudiosse. Nende toetused lubati draamale. Maeti maha ka mõte
ekspressionismile tuginevast teatrist. Kriitika- Kunstiliselt nõrk + Sisemised pinged Rändteatri
näitlejatega. Teiseks tema panuseks oli teatri siseelu parandamine, stabiliseerimine. Kalmet oli
olemuselt väga hea diplomaat ja läbirääkija.
1928/29 Ruut Tarmo tõi Kalmetile lugeda Hugo Raudsepa Mikumärdit, teised teatrid olid nina
kirtsutanud, Kalmet sai aru, et see on erakordselt hea ja pole midagi mõelda, vaid lavale saata. Sellest
sai tõeline hitt, mis purustas kõik rekordid. Vaevalt aastaga mängiti 100 etendust – sedalaadi juubel oli
eesti teatriajaloos esmakordne. (mängiti ka Riias ja Helsingis (1935) Sellega sai alguse
omadramaturgia ja algupärandite lavaletoomine –alguses Hugo Raudsepa uuslooming, hiljem
teisigi ja tundmatuid ja ka algajaid. (Tuntud kirjanikud hakkasid teatrile tükke kirjutama
annaabi.ee 
