Sõnamõrvar
"A-a-aga ma ei tahtnud mida..." ütles John arusaamatult käsi laiutades.
Aga nagu arvata, kukkuski ta teadvusetult maha. Jälle! Jälle olin ma tapnud inimese!
Jastiin röögatas ja jooksis minu juurde. Ma pöörasin silmi pööritades tema poole. Ta
andis mulle kõva laksu vastu kõrvu.
"Äääh! Miks sa mind lõid?" kiljatasin valust ja ehmatusest.
"Sa igavene! Ma tuleksin sulle heameelega kallale!" torises Jastiin vihaselt, tema blondid
juuksesalgud näo ees.
"Ei tea, milleks?" kirtsustasin põske kinni hoides nina.
"Sa "tapsid" meie autojuhi! Kes nüüd sinu arust autot juhib? Sina vä?"
Ja Jastiin tuli nende sõnadega mulle uuesti kallale.
"Jätta!" röökisin.
"Sa igavene!" röökis ta vastu.
"Mõrvar!" karjus ta uuesti.
"Mis mina sinna teha saan, et ma sõnamõrvari vande all olen? Ah?" röökisin talle vastu,
kui parajasti Kabrevitsi ja Andres meid lahutasid. Järsku jäi
Jastiin vait.
"Ah sina oled see, kes peab minema Ididsikine juurde armu paluma, siis on asi teisiti,"
annaabi.ee 
