Eks istu ju seesama noor anna nii- öelda hukkamõistminst oma perega ühes lauas, kui vanaisa viinapitse tühjendab ja väga lõbusasse olekusse jääb." ,,Siiamaani on lõunamaades alkoholitarbimise kultuur teistsugune kui meil. Seal juuakse kuni kaks klaasi veega lahjendatud veini õhtusöögi kõrvale, et maitseelamust parandada. Meie ühiskonnas juuakse peamiselt selleks, et purju jääda." ,,Ühest joomapühast teiseni, aastast aastasse, lausa kirstuni välja, me joome ja joome. Ning ka surma puhul, isegi kui juhtud olema surnud maksapuudulikkusesse võetakse peielauas mälestuseks pits." ,,Alkoholi tarbimine on tihedalt seotud ühiskonna tavadega. Eestlased pruugivad põrguvett kõikvõimalikel tähtpäevadel, bankettidel, firmasisestel üritustel, ka õhtusöögi kõrvale. Isegi lähedase isiku manalasse varisemisel ei kohku omaksed peielaua ääres viinapudeli korki pealt keeramast."
tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid paljud tooted jõuavad meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult. 1830-ndail aastail kujunes välja metsaseemne varumise, hoidmise ja jaotamise
Kui Derek toas istus ja Juliet ootas, seisis Sue köögi uksel ning vaatas teda nagu hirmunud küülik. Sue kiitis ka tema autot ja kõike mis pähe tuli. Samuti itsitas iga kord kui keegi Derekiga rääkida julges. 24. Sue naeris närviliselt ja ütles: „Ma tean, mis hais see on.“ (lk 109) Keldrist tuli imelikku haisu. Sue viis Jacki keldrisse, et erutatult talle näidata, mis see täpselt haiseb. Sue oli elevil ning käskis Jackil muudkui edasi liikuda. Kui nad jõudsid kirstuni, nägi Jack betoonis suuri pragusid. Sue ulatas talle Tomi mängulaterna ning käskis prao vahelt sisse vaadata. Jack vaatas, kuid ei saanud algul täpselt aru, mida ta vaatas. Mõne aja pärast selgines vaatepilt ning Jack nägi silma, osa ninast ja tumedat suud. Lina ema laiba peal oli läinud katki ning ta nägu oli näha. Haisu põhjustajaks oli ema lehkav laip. 25. „Noh!“ ütles Julie, „kas polnud mitte kena uni.“ (lk 129)
annaabi.ee 
