Pulmad peiukodus
Kirstu lunastajateks
olid isamees peiupoistega või kirstumeestega. Kirstu eest nõuti ,,lukuraha", hõbedat
kirstu või ,,laeva" (Lääne-Eestis nimetati kirstu laevaks) parandamiseks jne.
Lunastamist saatsid humoorikad dialoogid, laulud ja naljad ,,kauplevate" poolte vahel.
Kirstu eest saadud raha kuulus mõrsja emale. Kohati on kirstu lunastamine ühte
sulanud mõrsja lunastamisega, moodustades ühise tervikliku tava.
Kirst koos kirstumehega asus esimesel reel (või vankril), kirstu kohal hoiti lehvivat
lippu.
Kohati nõuti kirstu lunastamist ka peiukodus. Siis olid rahanõudjateks kirstumehed
ja lunastajateks peiupoisid.
Mõrsja pulmaliste peiukoju saabumine ja nende vastuvõtmine on nii oma
kommete kui ka laulude poolest analoogiline peiupoolsete pulmaliste sissesõiduga
mõrsjakoju. Mõrsja on peidetud. Pruudipoolsed nõuavad mõrsjat näha, kahtlustades,
annaabi.ee 
