Eesti mõisad
See juhtus ühel 1901. aasta novembrikuisel jahilkäigul Saksamaal
Mecklenburgis. Kuuldavasti olid perekonnas üles kerkinud pärandiprobleemid ja võimalikuks
pärandiks polnud midagi väiksemat kui Alatskivi mõis koos lossiga. Jahilkäigul olevat
tekkinud sõnelus Alatskivi mõisaomaniku poja ja tema elumehena tuntud lelle vahel. Kired
lahvatasid nõnda vihaselt, et tüli lahendas püssipauk. Õnnetu isa kurbus oli mõõtmatu ja
Alatskivi lossi söögisaali kohal lasub tänini must kirstukujuline laekaunistus. Rahvasuu
kõneleb, et selle lae olevat parun von Nolcken lasknud teha oma kalli varalahkunud poja
mälestuseks. Oli see tõesti nõnda või on omapärane lagi saanud sellise seletuse vaid
rahvasuus?
Lossi pööningul asub söögisaali lae kohal kahekordne talastik. Praegu valgeks lubjatud talad
on pandud põhitalastikule nii, et kannavad lae raskuse üle müüridele. Lisatalad moodustavad
neli A-kujuliselt veidi tõstetud keskosaga talapaari. Nendele kinnituvad püsttalad
annaabi.ee 
