Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
külaliste vahel. 1998. aasta küsitlus kinnitas, et toidupakkumine kalmistu väravas on populaarne
ka tänapäeval, kuid peamiselt külades (Torp-Kõivupuu 2003: 77).
Tänapäeval selgitatakse toidupakkumist kalmistul tihti asjaoluga, et kõik matuselised ei tule
peietele või pole kõiki lihtsalt majanduslikult võimalik peielauda paluda.
Üldiselt näeb tänane matusetalitus kalmistul välja järgmiselt: leinajad sisenevad kalmistule,
leinatalituse läbiviija juhatab kirstukandjaid. Kirst asetatakse hauda endiselt ida-lääne suunas ja
hauatähis asetatakse haua peatsisse. Kirstu sängitamisel toimub ka peotäie mulla ja lillide hauda
heitmine. Haua täitmise ajal jalutavad matuselised kalmistul või puhkavad. Hiljem asetatakse
hauale lilled ja pärjad. Lilledega kaetud kalmukünka taustal tehakse pärast kõneleja juttu ja
muusikapala fotod mälestuseks (Sala 2002: 34-38).
3.2.3. Peied
Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied
annaabi.ee 
