Ziinake - Anton Tšehhov
ei olnud kõige sõbralikumad vaid väga vihased. Samal õhtul tunnis Ziinake oli teistsugune ta oli külmem ja
kurjem ja lõpuks ütles et ,,vihkan sind" ,et kui jälk inimene mina olen(petja, jahimees) rääkis seda millised
lontkõrvad ja pöetud pea mul on. Siis Ziinake ehmus ja ajas selle tagasi öeldes et see tekst oli osa jutust
raamatust. Siis mingi aeg Petja jalutas väljas ringi ja mõtles kirsimoosist .Tema juurde tuli Ziinake haaras
tema käest ja kordas uuesti neid samu sõnu et ta ei ole kunagi kedagi niimoodi vihanud nagu ta Petjat vihkab
ja ei ole kellelegi teisele nii palju kurja soovinud ( samal ajal seletab jälle loodusest )Jahimees oli ni vihane et
mõtles emale kõik ära kaevata kuidas Ziina ähvardas ja et nad Sasaga suudlesid, seda ta ka tegi , ema oli
vihane nii Petja kui ka suudlejate peale, saadeti Ziinake nende juurest minema ja kui ta lahkus vaatas ta Petja