Ilutaimede hooldusjuhend
..6,5. Lupjamiseks
kasutatakse Eestis peamiselt mageveelubisetteid, nn. Nõrglupja, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati
keskmiselt 98%, või põlevkivi tuhka, milel lubjasisaldus on 35...40%. Liiga sagedane lupjamine on
ka kahjulik. Soovitatav on lubjata 8...10 aasta tagant. (Jaama 1976)
Kõige olulisem on istikute alla mineva maa-ala väetistarbe määramine, alles seejärel saab otsustada,
milliseid väetisi ja kui palju kasutada ning kas üldse midagi kasutada. Seega võetakse mullaproovid.
Kui kirsiistandikuks planeeritav maa-ala on olnud pikemat aega rohukamara all, tuleks seda enne
istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui
alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval
pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar
1969)
Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost,
haljasväetis
annaabi.ee 
