kohandanud. Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele, peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige a) igapäevast sõnavara (kaubandus, ehitus jm) ja kohanes täielikult eesti keele põhimõtetega, nii et tänapäeval on raske paljude selliste sõnade puhul eeldada ladina tausta: amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits ceresa>Kirse> kirss cepulla>Zwiebel>sibul radix>ratih>redis beta>bete>peet 7 b) valitsemise ja võimuga seonduv sõnavara: caesar>kaiser>keiser; teistkordne ülevõtmine vene keele kaudu: caesar>tsaar. catena>ketina>kett (ahel) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduvat sõnavara: schola>Schule>kool magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tahvel crux>Kreuz>rist
Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema moneta>Münze>münt Panromaani omadussõnad: alter,
annaabi.ee 
