Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
kuid juugend püüdis olla uuenduslikum ja looduslähedasem.
Juugend ilmus Baltikumi kunsti 1890. aastate keskpaiku. Tähtsündmuseks kujunes 1901.
aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel
juugendliku dekoori kasutamine muutus väga populaarseks.
Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud
enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet
iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid.
Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn.
Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates
mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule,
mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega.