Nõukogude Eesti
xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine
Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes
veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli
eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale.
Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika:
uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti
piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja
tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik
sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast
kuni kõrgkoolini sai õppida nii vene kui ka eesti keeles.
annaabi.ee 
