Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest.
Suurimaks tuluallikaks oli Põhja-Eesti talurahvale kartulikasvatus
Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tuvustama.
Laevaehitus ja meresõit
Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid
Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet.
Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa.
Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli.
Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864.
Väljarändamine
1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku
väljarände.