Eesti kirjanduse ajalugu I
Koostas eesti kirjanduse bibliograafia ja luuleantoloogia ,,Lillekessed I"
(1814). oluline Pärnu teatris eestikeelsete etenduste korraldamisele, püüdis ka Pärnus rajada
rahvakooli, kuid ametivõimud ei toetanud, ilma toetuseta avas 1814. aastal oma korteris
koolmeistrite kooli, kus piiratud võimaluste tingimuses said hea hariduse mitmed köstrid ja
koolmeistrid, kirjamehed.
Antud perioodil tegeldi intensiivselt eesti keele uurimisega ühtse kirjakeele nimel, ülemineku uuele
kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati
uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud
rahvaraamatud.
Otto Wilhelm Masing (1763-1832)
Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina
järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi,