NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil.
Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa
ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu,
kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12]
1.4 Kirna mõis
Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid
Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad
maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus
mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III
veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa
mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi
Osten-Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor
Georg Ludwig Pilar von Pilchaule
annaabi.ee 
