Eesti kirjanduse ajalugu II
aasta kodumaalt lahkumise aegu.
Kangro loomingi on iseenesest rikkalik ja tegevus mitmekülgne. Luules selline järjepidevus
on kõige ilmekam ja luule kaudu loomingu põhitähendused hakkavad kõige varakumalt
genereeruma, proosas ja draamas tuleb tähendusi hiljem juurde.
On selge, et paguluskirjandus on pigem pagulaste väljaelamine. Kirjutatakse oma
nostalgilistest mõtetest, tagasi pöördumine kodukohta jms. On ka poliitilisi võitlevaid tekste,
kuid samas nooremas kirnaikkonnas on näha ka intensiivseid otsinguid sunnitud olukorda
sattumine, kuid sunnitud olukord avab ka uusi perspektiive. Kontakti otsimine pole pigem
pagulaskirjanike nähtus, pigem ollakse enesesse kapseldunud. 40ndate lõpust ja 50ndate
alguses võib hakata rääkima modernistlikust hüppest. Tavaliselt selline modernistlik hüpe
võiks olla midagi sellist, kus kirjanikud teevad tugevat häält, kuulutavad midagi, teevad
annaabi.ee 
