Muusika Eestis 16. - 19. sajand
mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi.
Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele
aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta
pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389,
Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja
pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid
teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka.
Muusikaelu 16. Sajandil
Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama.
Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati
1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(
annaabi.ee 
