Ülejäänud sagedustabelite korral (MxN) sobib Crameri V kordaja: INDEKSID Indeksid (index) on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2. Analüütiline suund – indeksite põhiülesandeks selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujundemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole.
Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus) · Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas
annaabi.ee 
