"kirlejdama" - 1 õppematerjal

Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin

Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai i​gasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970.-1980. aastate üheks kaalukamaks kultuurimõtestajaks peetakse ameerika antropoloogi Clifford Geertzi​, kes võrdleb kultuuri ​tekstiga​, mis koosneb kultuurisõltelistest sümbolitest, mida antropoloog peak püüdma “lugeda” ja tõlgendada - neid “tihedalt kirlejdama”. Sellist kultuurikäsitlust võib nimetada semiootiliseks. Kultuur koosneb “​sotsiaalselt väljakujunenud tähendusstruktuurides​t”. Tartu-Moskva koolkonna semiootikud, eesotsas Juri Lotmaniga kujundasid välja teooria, milles kultuur on kui kollektiivne mittepärilik mäli, mis avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. Kultuur on erinevate semiootiliste süsteemide hierarhia, tekstide summa ja nendega seotud funktsioonide kogum, mis genereerib uusi tekste. 2