8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. - Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafia - Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel - kirjutati papüürusele, peale 7. sajandit pärgamendile, 11. saj kaltsupaberile - raamatute ümberkirjutajateks mungad - Kõnekunst oli kõrgelt arenenud - Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli - Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool - Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne- Euroopasse üleolevalt ja vaenuga
Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi amtelik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool. Geograafias olihästi tuntud Idamaad, head looduskirjeldused, kuid Kosmas Indiassesõitja arvab, et maa on lame nelinurk. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne_euroopasse üleolevalt ja vaenuga
Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Kui varakeskaegsetel kirkutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Romaani ajastu silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et
annaabi.ee 
