Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini
seltse
- 1865: keelati kodukariõigus
- 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt
- 1868: täielik üleminek raharendile
5. Linnad ja linnarahvas
Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata,
talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn
(1154. a al-Idris)
Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas
sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla
linnakultuuri veel ei tekkinud
Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi;
14. saj ka Narva ja Rakvere
Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele,
alevikest eristas neid vaid linnaõigus
Linnade ülemkiht oli saksakeelne