Soome kirjanduse ajalugu
kultuurielu omal jõul. 1812 pealinnaks sai Helsingi, 1827 Turu tulekahju, 1828 ülikool
suundus Helsingisse. 1830-40ndatel algas maa industrialiseerimine, 1858 alustas tööd
esimene soomekeelne ühiskool (Jyväskylä progümnaasium).1860ndate aastate alguses sai
senati juhiks rahvuslik ärataja J. V. Snellmann, tema töö tulemusena sündis uus keelemäärus
(soome keel tõusis ametlikuks keeleks rootsi keele kõrvale), 1865. andis Soomele oma raha.
Uus kirkuseadus 1869 (pani aluse usuvabadusele), uus rahvakoolimäärus 1866, millega algas
soomekeelse kooli väljaarenemine. Majanduselus pääses võimule liberalism, mis tähendas ka
tööstuskapitalismi tõusu. Toimus ka urbaniseerumine. Soome rahvas ei vastanud enam neljale
seisusele (aadlikud, vaimulikud, kodanlus ja talupojad), vaid jagunes erakondadeks ja
selgeteks liinideks: 1) keeleline jagunemine, mille põhjal eristusid soome ja rootsi erakond ja