Barokiajastu essee
sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning
sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis
pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes
paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka
eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega
kirkumuusikazanr.
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult
dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi
kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit,
Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada
ka oratooriumizanri alguseks. Oratooriumizanr sündis Roomas ja tema eelkäijaks oli
annaabi.ee 
