Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
slaavi kultuur)
• Eestlaste muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema
19. sajandil.
• Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades.
• Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud.
• Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja
loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud
põlluharija töö tegemised.
• Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid
nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik.
Rahvakalendri vanim kihistus
• Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni
( noorkuust kuni järgmise kuuni).
• Võib eristada kahte suuremat rühma:
• Suurte tööde tegemise algus ja lõpp.
• Suuremate looduseülemineku pühitsemine.