üles rahutustele, kuid kord taastati üsna ruttu. Ulatuslikku talusõda Liivimaal ei toimunud. •Eestlastele seati sisse eraldi kirik - Tallinnas Püha Vaimu kirik. REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Linnade raed korraldasid kirikuelu ümber- teenistusi hakati pidama saksa keeles, loodi katekismus (lühike usuõpetuse käsiraamat) , mis on ühtlasi esimene säilinud eestikeelne raamat. •Kiriku sissetulekute haldamiseks loodi fond, mille kaudu kirkuelu krraldati. •Reformatsiooni levik oli vaevalisem maal, sest maahärrad ei suutnud usku oma stiftis läbi suruda. See muutus oluliseks teemaks võimuvõitlustes. LIIVI SÕDA • 16. sajandil, aastatel 1558-1583 võitlus ülemvõimu pärast. Põhjused: • Maa puudus • Tartu maks • Posvoli leping • Usk KESKAEGSE LIIVIMAA LÕPP • 1561. aastal alistusid liin ja rüütelkond Rootsi kuningale. • Gotthard Kettler allutas Liivimaa Poolale
vabastaja. Lutherit aga tõukas tagant kat kiriku moraalne langus ja patukustutuskirjad, mida sai raha eest osta. Paavsti õukonna toretsev elu, samas kui paljud olid kitsikuses. Teoloogiliselt, religioosselt oli tal oma platvorm olemas . nõudeks oli kahandada kiriku vahendavat osa in ja Jumala suhtes. Usk peab olema isiklik asi. Jumalaga peab ka ise suutma suhelda. Ei tahtnus kirikut kaotada, aga vahendavat rolli vähendada. Põhirõhk nihutati pühakirjale, Piiblile. Kirkuelu käis ldn keeles, võõrdunud laiemast elanikkonnast. ML võttis ette Piibli tõlkimise saksa keelde. Tema peamine kltrline saavutus ja panus saksa rahva vaimsesse arengusse. 1520-st 30ni tegeles sellega. VT ja UT saksa keelde. See keel sai aluseks ühtsele saksa kirjakeelele. Inglismaal kngs Henry VIII ei lasknud tekkida suurtel ühiskondlikel liikumistel, vaid võttsi ohjad enda kätte (ka eitas paavstivõimu), kuulutas ennats ise inglise kiriku peaks
annaabi.ee 
