Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal
1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud. Kirjandusest 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat''. (Kuni 1850. aastani 46 kordustrükki) Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama mitmeid teisi vaimulikke tekste. Püüdis koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Helle eestikeelne kirikukäsiraamat Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
