Ringhäälingu ajalugu
Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja
rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940.
Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam,
võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega
(Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu
enam pole.
1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka
annaabi.ee 
