Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas
parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut sioodustas haritlaskoondiste
kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning
trükokidade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti-
saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad
vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirkikukirjandusele
on see määratud ainult härrasseltskonnale. Esimese eestikeelse kirjutas Reiner
Brockmann ,,Carmen alexandrinum esthonicum"(Opitzi poeetikareeglite järgi loodud
eestikeelne laul aleksandriinis, 1637) Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust
tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned
matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati
üsna visalt mõistetav
annaabi.ee 
