Pirita klooster
1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16.
sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus,
naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada.
Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu.
Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m)
oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav ning oli seega suurim kirkikuhoone
keskaegses Tallinnas. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli
põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks -
konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka
maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei
mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede
annaabi.ee 
