õiguspsühholoogia
c. Jalaliigutused
d. Pealiigutused (raputamine, noogutamine jne)
e. Neelamisliigutused (tavaliselt koos pealiigutustega).
f. Positsiooni muutmine (asendi vahetamine näiteks istudes).
Inimesed annavad sageli edasi vastuolulist informatsiooni, kus nende poolt sõnadega edasiantu ei ole vastavuses
mitteverbaalsete näitajatega nende tegelikust emotsionaalsest seisundist. Reeglina on sõnaline kommunikatsioon paremini
kontrollitav kui mitteverbaalne ja seda kolmel põhjusel (De Paulo and Kirkendol, 1989):
1. On kindlad automatismide tasemel seosed emotsionaalsete seisundite ja mitteverbaalse käitumise vahel. Näiteks, kui
inimene järsku millestki ehmub, siis tema keha nõksatab tahapoole ja nägu muutub kindlal viisil automaatselt. Samas ei
ole teada nii kindlaid asju, mida öeldakse sarnastes situatsioonides;
2. Inimesed ei ole tavaliselt teadlikud enda mitteverbaalsetst reaktsioonidest erinevates situatsioonides. Näiteks nad ei tea
annaabi.ee 
