Filosoofia küsimused - Tallinna Ülikool
Need kaks on aga
autuse märk, sest aulist elu elav inimene on alati kindel ja võitlusvalmis.
Kaotatud lapsele mõeldes, peab mõtlema, et ta oli inimene, kelle saatus ei
pidanudki viima teda vanaduspõlve. Seneca ei keela ära kaasaelamist, ta ütleb,
et kaotatud lapsest tuleb sageli rääkida ning tema mälestust pühitseda nii
pidulikult ja sageli kui võimalik, sest see aitab üle saada kurbusest. Mida rohkem
rõõmu tunda inimese mälestusest, seda kirkakamalt ja meeldejäävamalt on
inimene meie mälestuses.
LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise,
miks surma pole mõtet karta. Kas te peate seda selgitust rahuldavaks?
Jah, Seneca on suremist ilusti ja hästi põhjendanud. Surma pole mõtet karta, sest
et see on elu paratamatu osa. Me kõik sureme ühel hetkel, ükskõik kas see on
meie soov või mitte. Seda enam peame elama hetkes ja olevikus, et mitte
kaotada meile antud aega surmahirmu põdedes.
annaabi.ee 
