Nimetu
keeleteadust. Väitekiri:
1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes"
1) Käänamine läänemeresoome keeltes
2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
1879,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene
1) Eestikeelne foneetikakäsitlus,
2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus,
3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus.
Veske häälikutest ja kirjutusviisist. Uue kirjaviisi võit oli kindel, kuid häälikupikkuste märkimises ja
vältevahelduse tundmises veel problemaatilist. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet,
diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist
kirjas: metsa : mettsa, kella : kellla, väljas : vällja
Veske vältevahelduse tekkest. 2. silbi vokaali lühenemine 1. Silbi pikenemine: linnahan > linnaan > li`nna.