Saadud materjal kaeti lubjapastaga. Lehed volditi raamatukujuliselt kokku. Kirjutati mõlemale küljele. Tapa - üldiselt kasutatav termin tähistamaks Vaikse Ookeani saartel Polüneesias ja Melaneesias levinud puukoorest valmistatud tekstiilmaterjale, mida kasutati riiete valmistamiseks ning majade ehitamiseks ja paljudeks muudeks eesmärkideks. Tapa on tavaliselt küllaltki rikkalikult dekoreeritud. Tegemist ei olnud otseselt kirjutusmaterjaliga Papüürus - saadakse papüüruslõikeheinast. Looduslikult kasvab Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Kirjutusmaterjalina võeti papüürus kasutusele Vanas- Egiptuses ilmselt juba Esimese Dünastia ajal (3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal
Seda tuntakse Gregory seadusena, Caspar Rene Gregory nime järgi, kes sellise seaduspärasuse 1879. aastal avastas. Euroopas algas ja lôppes poogen karvapoolega, Bütsantsi koodeksil jällegi oli poogna esimene lehekülg kirjutatud lehe lihapoolele. Palimpsest: Pärgament oli väga kallis kirjutusmaterjal. Pärgament oli väga sobiv kirjutusmaterjal, ta on sileda ning tiheda, hästi värve ja tinte siduva pealispinnaga. Võrreldes varasema kirjutusmaterjaliga - papüürusega, on pärgament vastupidavam ning parema säilivusega. Pärgamendi levikule aitas kaasa ka asjaolu, et erinevalt papüürusest on teksti kustutamine pärgamendilt tunduvalt lihtsam. Käsikirjade seas leiame küllalt palju palimpseste (uuesti silestatud). Pitser, pitsat: Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega siis pitsereid tehakse, on mingist tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud negatiivis kujutis
annaabi.ee 
