Haridus Eesti kultuuris
juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku
juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja
kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu
ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka
Niguliste koguduse juurde kirikukool.
Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid
kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades.
1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, ,,Ave
Maria", kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid
õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama
nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed.
annaabi.ee 
