Sherlock Holmes
seal, kuulus piip käes, koos
oma lahutamatu kaaslase dr.
Watsoniga. Kuju rajamise üks
algatajatest oli Vassili
Livanov,
Lisaks mainitakse
jutustuses "Nelja märk"
monograafiaid inimese jälgede
uurimisest ja kipsi
kasutamisest nende
säilitamisel ning kutsetöö
mõjust käe kujule[26].
Jutustuses "Baskerville'ide
koer" viidatakse
monograafiale, mis käsitleb
erinevate dokumentide
kirjutusaja tuvastamise
meetodeid.
Holmes on tuttav kõikide
salakirja liikidega ning
kirjutas ka selleteemalise
uurimuse, kus analüüsis sada
kuutkümmend erinevat sifrit
("Kriipsukujukeste mõistatus")
[29].
"Antropoloogia ajakirjas"
avaldati Holmesi kaks
lühimonograafiat inimese
kõrva eripärast ("Pappkarbi
mõistatus")[30].
"Lassus polüfoonilised
motetid" ("Monograph on the
Polyphonic Motets of Lassus").
Monograafia valmis tänu
annaabi.ee 
