Eesti murded I konspekt
millele võib liituda mõni omapärane nüanss. Vähe kogu murdealale ühiseid erijooni;
Ühisjooned
Tihedad kontaktid saarte murdega:
o saartelt mandrile epenteetiline palatalisatsioon, nt taet ‘taat’;
o mandrilt saartele ud-lõpuline mitmuse partitiiv, nt rattuD ‘rattaid’;
o ühisjooned:
tugevaastmeline inessiiv;
haploloogilised keelekujud koristuD, kirjuttuD;
v kadu labiaalvokaali kõrval;
sõnaalgulise konsonantühendi puudumine;
Mitmed läänelised jooned ulatuvad keskmurde alale:
o NA de-mitmus, õlaDe ‘õlgade’;
o pluurali 3. pöörde tugev aste, nt teGevaD;
o n-kujuline nud-partitsiip, nt oln ‘olnud’;
o mb mm, nt lammaD ‘lambad’;
o TA inessiiv;
o ja – jä ning er – är, nt jäGu, pära;
Palju jooni on levinud endise Põhja-Viljandimaa murrakutesse:
annaabi.ee 
