Eesti murded I konspekt
Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’;
anDa ja tunDa II vältes;
NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis;
möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’;
deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’;
Idarühm
Helme, Tarvastu murrak.
Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega;
armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten;
liikvida järel on algupärane üksikklusiil: malD ‘maalt’;
laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta);
Põhjaeesti joonte osakaalu alusel
Helme – kõige lõunaeestilisem:
o ai-diftongilised vormid, nt sain ‘sein’;
o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’;
o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’;