Eesti kirjandus II kevad
tuli seda intertekstuaalsust juurde. See tähendab, et kui varasemas
kirjanduses toimis see ühise kultuurimälu piires, siis nüüd
intertekstuaalsus muutub selliseks, et allteksti jälitamine on
kahtlane ettevõtmine. Keel hakkab tõlgendama iseennast.
Kontseptuaalne hoiak märgib kindlasti keeleteadlikkust, aga avaldub
ka väga selgelt kontseptuaaselte projektidena (ma ei kirjuta üht
luuletust, vaid kirjutna terve sarja jne).
Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine – võib öelda, et
mistahes väärtuste relativiseerimine. Hakatakse nõukogulike
märkidega mängima ja muudetakse sisulit tühjaks, aga see mäng
puudutab ka nt rahvuslikke märke. See on ka aega, kus tuleb
suuremaid ümbermõtestamisi identiteedis – ma pole eesti kirjanik
vaid võru kirjanik jne.
Fregmentariseerumine ja žanriline avatus – kui tekst muutub
annaabi.ee 
