tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996). See seletab keha kirjelduste esinemist isegi edukate ja kõrgetel positsioonidel olevatest naistest kirjutavates meediatekstides. Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik. Sel juhul kerkib küsimus:kelle versiooni reaalsusest meedia peaks esitama? Naiste portreelood on kirjutatud pigem pehme/kollase ajakirjanduse võtmes kui
· " · ` · , · ; Küll tohivad need märgid kuuluda märgikonstantide koosseisu, kusjuures märgikonstandi koosseisu kuuluv jutumärk tuleb kirjutada koos eelneva langkriipsuga (näiteks märgikons- tandi ""Koer" poiss" väärtuseks on märgijärjend "Koer" poiss). Langkriips leiab märgi- konstandis kasutamist veel ühel juhul. Nimelt märgipaar n lõpetab jooksva rea ja alustab uut rida (kasutatakse käsureale teksti kirjutavates lausetes näiteid vt. lk. 45 ja 5253). Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid eraldajaid. Üks levinumaid lauseid on omistamislause. Tema lihtsaim kuju on (setq muutujanimi avaldis) Avaldise väärtus muutujanimele omistataksegi. Omistamislauseteks on seega: (setq summa (+ A B C 7
annaabi.ee 
