3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Läänemere maad.
turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2: ! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss,
annaabi.ee 
