Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga, kes jäi kahjuks kirjutamisstiililt alla esimesele. Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala" lugejate arv tõusis kiiremini ja kõrgemale kui ,,Eesti Postimehe" oma ning 1880
kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate kirjandusauhindade jagamisel täheldatava minoriteedipoliitikaga. Toni Morrison on aga ise rõhutanud afro-ameerika kultuurikonteksti tähtsust nii oma loomingu ainestikus kui ka lugejaskonnas, kellele ta romaanid on suunatud. Kirjutamisstiililt sarnaneb Morrison paljuski Lõuna-Ameerika maagilistele realistidele (Alejo Carpentier, Gabriel García Márquez, José Donoso jt), kelle loomingus segunevad üleloomulik ja realistlik. Morrison on meisterlik jutuvestja; tegelaste elusaatused moodustuvad väikestest jutukatketest, meenutustest ja nägemustest, mis raamatu nii põnevaks teevad, et seda on raske enne lõppu käest panna. Enamik elusaatusi on traagilised, tulvil enam või vähem võikaid sündmusi. Kuidas teisiti
annaabi.ee 
